Nimi: Riian Rõuk
Vanus: 20
Töökoht: Lõuna Pizzakiosk
Lemmikpitsa: varem Tarapita, praegu Jüri
Millega tegeled vabal ajal: kuna mul on üks väga energiline koeraplika, siis vaba aega sisustan temaga õues käies ja mängides!
Lõunakeskuse Pizzakioskis töötav Riian on Pizzakioski pere liige juba kolm aastat. Ta tuli meile tööle üsna noorelt, olles alles 17-aastane, ning esialgu mõttega lihtsalt kooli kõrvalt raha teenida. „Juhtus aga nii, et otsustasin ka pärast kooli edasi jääda, sest avastasin, et minus peitub väike geen nimega „kirg toidutegemise vastu. Sain selle ilmselt oma emalt, kes ka armastab kogu südamest toidu tegemist ja sellega inimestes rõõmu tekitamist.“ Üsna noort töömaailma sisenejat ennastki üllatas see, et töökoht vastas kohe tema ootustele, milleks olid hea keskkond, sobiv palk ning võimalus uusi tutvusi luua. Ja eks Pizzakioskisse tööle tulles peab igaühel sees põksuma ka sümpaatia maitsvate pitsade vastu.
„Kõige enam meeldib mulle ilusate pitsade küpsetamine. See on tõepoolest väga meeldiv tunne, kui saad klienti rõõmustada ilusa ja maitsva pitsaga. Otseselt närvi nagu ei ajagi midagi, aga mõned kliendid suudavad küll väga ebameeldivad olla,“ tõdeb Riian. Kuidas tulla toime selle negatiivse tundega, mille keeruline teenindussituatsioon endaga kaasa võib tuua? „Mina olen oma iseloomult väga temperamentne ja ausalt öeldes on mul väga raske hoida naeratust, kui klient minuga halvasti käitub. Aga mind aitab sellest läbi mõte, et ma tean, et mina pole midagi valesti teinud, vaid asi on kliendis. Julgen oma kogemuse põhjal öelda, et kui inimene pole ise klienditeenindajana töötanud, siis kahjuks käitutakse teenindajatega halvasti.“
Ent kõik olukorrad õpetavad, nii halvad kui ka head. Riian toob välja, et Pizzakioskis töötamine on arendanud väga palju tema mälu. Lõunakeskuse Pizzakioskis on ka kohapeal söömise võimalus ning seega lauateenindusel tähtis roll. Kui alguses oli keeruline meelde jätta, kellele mis pitsa läks, siis nüüd, pärast kolme aastat, jäävad kõik pitsad nägude järgi meelde, ükskõik kui kiire ka ei oleks! Lisaks mälutreeningule hindab Riian seda, et on õppinud tiimis tegutsemist ning eri masinate käsitsemist.
Milline on Riiani silmis üks ideaalne tööpäev? „Ideaalset tööpäeva ei oskagi kirjeldada. See oleneb väga paljuski sellest, kumma jalaga ma voodist välja astun,“ sõnab ta muheledes. „Vahel tahaks just, et oleks palju palju tööd, mõnikord soovin, et oleks rahulikum päev. Kõige raskem tööpäev on aga kindlasti selline, kus tööd üldse pole ja kõik vajalikud ettevalmistused ja igapäevased toimetamised on ka tehtud. Niisama istumine on ausalt öeldes isegi mitu korda väsitavam kui tihe tööpäev.“
Oma senise töökorralduse juures Riian eriti midagi muuta ei soovikski – vahest ainult teeks siin-seal remonti. Küll aga käib ta ühe ideena välja selle, et leti juures võiks olla tahvel, kus klient saaks kohe ja vahetult hinnata nii teenindust kui ka pitsat. See pakuks kiiret tagasisidet, tänu millele on meeskonnal võimalik üha paremaks muutuda.