Pizzakioski lugu
Õnne ei saa karbiga koju tellida. Tõsi.
Aga pitsat saab. Ja see on peaaegu sama hea!
Kuidas asi alguse sai
Keegi ei tea päris täpselt, kus ja millal küpsetati esimene pitsa. Aga Pizzakiosk teab täpselt, et meie esimene pitsa tuli ahjust välja 2004. aastal Paides. Sa tahad nüüd ehk küsida, kust tuli mõte Paides pitsat teha? Ja me vastame sulle päris ausalt, et täpselt nagu armastus käib kõhu kaudu, tulevad ka parimad ideed kõhu kaudu!
Kõik algas niisiis sellest, et meil tuli isu. Kõigepealt lihtsalt isu midagi head süüa. Tead ju küll seda tunnet? Seisime keset Paidet ja vaatasime ühe ja teise ja kolmanda koha poole, aga ükski polnud nagu see õige. Ja nii ei jäänudki meil üle muud, kui ise endale meelepärane koht sisse seada. Selline koht, kuhu inimesed tahaksid tulla. Koht, mis tooks inimesed kokku.
meid ühendab armastus heade maitsete vastu
Pitsa toob inimesed kokku
Aga mis toit see on, mis inimesed kokku toob? Perekonnad ja sõpruskonnad? Armastajad ja kolleegid? Need, kes üksteist veel kunagi näinud pole ja need, kes pole lihtsalt ammu kokku saanud? Ei, mitte tangupuder ega kapsasupp, mitte jäätis, mis näppude vahel ära sulab. See on pitsa. Pole küsimustki. Pitsa on maailma kõige universaalsem toit. Söö üksi või jaga sõbraga, lõika pooleks või lõika neljaks või kas või kahekümne neljaks, söö näppude või noa ja kahvliga, söö ülikonnas või dressis, söö suvel või talvel, söö pargipingil või küünlavalgel.
meie isu aina kasvas
Asusime Paidest teele ja sõitsime kahe nädala jooksul läbi Rootsi ja Taani Prantsusmaale ja Itaaliasse. Meie isu aina kasvas. Aga nüüd oli sellel isul nimi – pitsaisu. Kust leida parim pitsa? Loogika ütles, et eks ikka Itaaliast, aga kui me ühel päeval Kopenhaageni kesklinnas ühes pannipitsade kohvikus istet võtsime ja hambad auravasse viilu sisse lõime, oli asi selge. Paidesse tuleb tuua maailma parimad pannipitsad.
Mõeldud-tehtud. Sest isuga on ju nii, et kui ta juba ükskord peale tuleb, siis ega ta enne ära ei kao, kui pitsa ahju pandud, ahjust välja võetud ja ära söödud. Ja isegi siis ei saa päris kindel olla, kas isu on rahuldatud, nii et kindlam on kohe teine pitsa veel ahju panna. Meie panime.
Panime ühe ja panime teise, siis kutsusime sõbrad külla ja küpsetasime veel mitu tükki ja niimoodi läks aeg muudkui edasi ja tänaseks ei tea enam isegi täpselt, mitu pitsat me küpsetanud oleme.
Eestlasele meeldib pitsa
Võib-olla sa mõtled, et pitsa koht on Itaalias ja eestlane võiks ikka kahe jalaga maa peal seista ja mulgikapsaid süüa? Pizzakiosk tõestab vastupidist! Eestlasele meeldib pitsa. Eestlasele meeldib Eesti pitsa. Ja nii on Pizzakiosk jõudnud tänaseks juba pea igasse Eestimaa nurka.
Frantsiisivõimaluse loomisega on Eestis täna juba 29 Pizzakioski. Ja nii pole ju mingi ime, et just Türi Pizzakioskis mõeldi välja Türi pitsa ja Jüril Jüri pitsa. Rapla ei tahtnud alla jääda ja mõtles välja Rapla pitsa. Ja muidugi on Pizzakioski sünnikodus välja mõeldud ka Paide pitsa!
Aa, sa küsid, et mis imeasi see Eesti pitsa on? See on tõeliselt krõbeda ja juustuse äärega pannipitsa, mis on tehtud kõige kvaliteetsemast toorainest. Ja toorainega me ei koonerda – kui on pepperoni, siis on ikka niimoodi pepperonit, et kõigile jätkub. Või ainult sulle, kui parajasti on see päev, kus mitte kellegi teisega pitsat jagada ei raatsi. Sest selliseid päevi tuleb ikka ette.
Aga nende kõrval on teistsugused päevad. Sellised, kus pitsa toob kokku vanad sõbrad ja noored armastajad, perekonnad ja suguvõsad, tuttavad ja võõrad. Kalender võib öelda, et on teisipäev või neljapäev, aga see pole tõsi – hea pitsa teeb argipäevast pidupäeva. Alati.
Pizzakiosk armastab pitsat. Aga me armastame ka sporti ja tervislikke eluviise. Sa mõtled, et need kaks ei käi kuidagi kokku? Käivad küll – kvaliteetne pitsa sobib tervisliku eluviisiga nagu valatult. Muidugi mitte päris iga päev, aga vahel siiski, sest kõik hea siin maailmas saab alguse tasakaalust.
